Kõik eestlased vist teavad, et tänavu on metsades suur saak :)
Septembri esimeses pooles sain mina ka sellest osa ja panen oma kogemuse siinkohal kirja.
Ma ei tunne väga seeni, aga mulle tohutult meeldib seenel käia. Õnneks on abikaasa Pärnumaa metsade vahel lapsest saati seeneteadmisi omandanud ja maal käies on õnnepäev, kui aiamaa töödest jääb aega üle ja saab metsas mütata. Sõna otsese mõttes mütata ja ringi tuuseldada, sest näiteks suured puutüved on risti üle sihi kukkunud ja loomulikult ei viitsi ringi minna, vaid tüvedest peab üle ronima. Libedate kummikutega. Siiamaani on õnneks läinud ja ma pole omal veel silma peast välja kukkunud mõne oksa otsa.
Sel aastal õnnestus mul härrale vist piisavalt pinda käia, et ta mu ka Tartu lähedal mõnda metsa viiks :)
Otsisin RMK kodulehel koha välja ja läksime ehku peale Kaiu järve äärde, koha nimi oli KUKESEENE lõkkekoht! Puhtalt nime pärast ma selle koha valisin. Ühel oma vabal päeval (poole kohaga töö rõõmud) ma siis hakkasin hommikust peale ootama, millal kaasa koju tuleb ja mind metsa viib. Tegin elamise korda ja söögi valmis, otsisin panipaigast kummikud välja, pesin keldris seisnud ämbrid puhtaks, korvi tõin juba eelmisel päeval rõdule tuulduma.
Kui me õhtupoolikul sinna Kukeseene lõkkekohta jõudsime, siis ühtegi kukeseent küll näha ei olnud, see eest aga hakkasid juba üsna parkla kõrval kohe silma ilusad kuldsed kitsemamplid. Härrale siis, mitte mulle. Ma vaatasin samal ajal ilusaid kärbseseeni ja tahtsin neid telefoniga pildistada, aga kuna meil oli ainult üks nuga, siis komandeeriti mind mampleid korjama ja mindi ise järgmiseid otsima. Nii me siis seal parkla kõrval mõned seened noppisime, kui otsustasime üle tee minna.
See vaade oli lihtsalt kirjeldamatult kaunis! Sügisene õhtupäike paistab mändidega kaetud künkale ja mändide all säravad kuldsed kitsemamplid vastu! PALJU ilusaid kuldseid kitsemampleid. Vahtisin hetkeks suu ammuli seda lummavat vaatepilti ja tormasin esimese seeneringi suunas. Tõmbasin ninna mõnusat metsa- ja seenelõhna ja hakkasin korjama. Härra müttas ringi ja otsis puravikke ja siis ma pidin oma uimast vahel välja tulema ja meelde jätma, et läheksin korjaksin puravikud ära: "siit ja näe, siit ka ja siis tule siiapoole, siin on ka mõni puravik". Kuuleka naisena siis käisin mehel sabas ja korjasin puravikud ära ja siis jälle kitsemampleid kuni tuli järgmine puravikuleid.
Saak oli hea, pool suurt korvi sai täis. Ma oleks veel korjanud, aga sügisel on see häda, et varakult hakkab hämarduma. Korjasin seni mampleid kuni silme eest hämaruse pärast virvendama hakkas. Pärast seente korjamist tegime veel Kaiu järve ääres romantikat, sõime kaasa tehtud Peipsi suitsuräime-kodujuustu-kurgi salatiga eineleibasid ja jõime kohvi ja Jaffa limonaadi :)
Õhtul oli muidugi minu töö seened ära puhastada, hakkida ja omas mahlas praadida. Tegin seda nurisemata ja rõõmuga, sest siis saab ju veel seda mõnusat seenelõhna tunda :) Toimetasin küll mingi kella üheni öösel ja härra kobis juba ära magama, kui ma veel köögis tegutsesin, aga mul oli õnneks järgmine päev ka vaba.
Mina ei ole varem seeni marineerinud, alati on need maal jäänud ämma teha ja siis jõulude ajal saab nendega maiustada. Kukeseeni olen muidugi ise praadinud ja karpidega külma ladunud ja seenekastet ja -pirukat teinud.
Järgmisel päeval googeldasin siis "kitsemampel", et teada saada, mida nende toredate läbi kuumutatud seentega põnevat teha saab, selle asemel et need lihtsalt karpidesse ja külmkambrisse pista. Selgus, et neile saab peale teha valge veini marinaadi! Külmkapis seisis mul juba ilmatuma ammusest ajast üks valge vein, millest olin umbes pool klaasikest pealt maitsnud. Sest ma ei suuda juua liiga magusat veini ... Aga ega seda ju siis raisku lasta ei saa, seisis mul seal ukseriiulis toidu tegemiseks. Juhtumisi oli maitseainete kapis ka kõik muu vajalik olemas! Ainult purke tõin ema varudest vanemate garaažist, sest need vean ma tavaliselt maale ämmale või emale ära. Nüüdsest peab ikka mõtlema, kas tasub kõik purgid ära jagada nii lahkelt ...
Jutt läheb juba ära pikaks ja lohisevaks, seega teen kiire kokkuvõtte oma esimesest seenemarineerimisest. Sel aastal pole sest võib-olla enam suuremat kasu, aga mine sa tea ;) Seevastu järgmisel sügisel lähen ma isiklikult kindlasti sinna jälle luurele!
RMK Kukeseene lõkkekoht asub SIIN. Minu meelest võiks selle ümber nimetada Kitsemampli lõkkekohaks :)
Marinaadi retsepti ja palju muud toredat leiad Thredahlia blogist.
Ühe korra käisime veel seenel, ühes teises kohas ja natuke lühemat aega. Seal oli natuke kitsemampleid ja need praadisin niisama ära ja sain ühe karbitäie seeni sügavkülma. Mõnest eriti ilusast kübarast tegin seenešnitsleid, mis maitsesid suurepäraselt!
Puravikud ja natuke mampleid said ka marineerimisele järgnenud päeval kastmeks ja kuna marinaadi jäi natuke üle, lisasin seda suurepärast vedelikku kastmele nii umbes poolteist kulbitäit. No paremat seenekastet pole ma veel saanud!
Valge veini marinaadis seened on maitsmiskomitee (härra ja sõbrad, kellest ühte me kutsume vahel Jamie Oliveriks) poolt heaks kiidetud :)
Hetkel postitus piltideta, aga püüan seda viga varsti parandada, kui järgmise seenepurgi keldrist maitsmiseks toon!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar